Õppekava

 

ÜLDSÄTTED

 

Rapla Erilasteaed Pääsupesa (edaspidi lasteaed) õppekava on koostatud lasteasutuse riikliku õppekava alusel, milles arvestatakse lasteaia õppekava koostamise põhimõtteid, õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, korraldust, 6-7 aastase lapse eeldatavaid üldoskuseid ning valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, sisu ja 6-7 aastase lapse eeldatavaid tulemusi ning lapse arengu hindamise põhimõtteid.

 

I LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA

 

Rapla Erilasteaed Pääsupesa on munitsipaalalluvusega koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus õppe- ja kasvatustöö toimub kahes tasandusrühmas vanuses: 2,5-7,5a. lastele.

Lasteaiakohti on kokku 24.

Lapsi võetakse vastu kooskõlas HTM määrusega ning kõik lapsed läbivad nõustamiskomisjoni.

Igal lapsel on individuaalkaart, mis sisaldab vajalike eriarstide arvamusi.

Individuaalkaardid asuvad direktori kabinetis lukustatud seifis ja nende andmetega on õigus tutvuda logopeedidel. Kui lapsele on määratud puue, siis lasteaial on rehabilitatsiooniplaani koopia, mille hoidmise kord on sama. Järelvalveisikud saavad tutvuda vajadusel vastavate materjalidega lasteaia direktori juuresolekul.

Peale lapse lahkumist lasteaiast individuaalkaardid hävitatakse, rehabilitatsiooniplaani koopiad tagastatakse lapsevanemale või hävitatakse.

Tasandusrühmadesse on suunatud kõnehäirega, meelepuudega, muu arenguhäirega ja erandkorras füüsilise puudega lapsi. Nende teenindamine on tagatud lisaabipersonaliga ning vastava töökorraldusega.

Lasteaed on liitunud 2003.a. tervist edendavate lasteaedade projektiga.

Õppe- ja kasvatustöös kasutatakse Montessori pedagoogika, J.Käis`i üldõpetuse põhimõtteid ning meetoditest enam avastusõpet ja draamaõpet, mis toetavad hästi erivajadusega lapse arendamise vajadusi.

 

 

II ÕPPEKAVA ÜLDEESMÄRGID

 

 

  1. LAPSE VAIMSET, KEHALIST, SOTSIAALSET JA EMOTSIONAALSET ARENGUT TOETAB MEIE LASTEAIA MEESKONNA JA LAPSEVANEMATE KOOSTÖÖ

 

  1. LÄBI TÄISKASVANUTE EESKUJU KUJUNEVAD LASTEL EELDUSED TOIMETULEKUKS IGAPÄEVAELUGA NING POSITIIVNE MINAPILT

 

  1. LASTEST KUJUNEVAD OMA PEREDE, ÜHTLASI KA OMA RAHVA

KULTUURITRADITSIOONIDE NING TERVISLIKE ELUVIISIDE JÄTKAJAD

 

  1. LÄBI MÄNGU KUJUNEVAD LASTEL EETILISED KÄITUMISMALLID, ESMASED TÖÖHARJUMUSED, ARENEB LOOVUS NING ISESEISVATE VALIKUTE TEGEMISE OSKUS

 

  1. LASTEAIAS VALMISTATAKSE ETTE LAPSI KOOLIKS, ARVESTADES NENDE ERIPÄRA JA INDIVIDUAALSUST

 

 

 

III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

 

  1. Meie lasteaias laps õpib avastamise, matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. Eeldame, et nii toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes ja oskustes.

  2. Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades arvestame iga lapse võimeid, terviseseisundit, vanust, sugu, keele- ja kultuuritausta. Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad.

  3. Laps on õppe- ja kasvatustegevustes aktiivne osaleja, tunneb rõõmu tegutsemisest.

  4. Õpetame last tegema valikuid, seostama uusi teadmisi varasemate kogemustega, kasutama teadmisi erinevates olukordades, märkama oma tegevuste tulemuslikkust, tundma rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulema toime ebaõnnestumistega.

Et teostada nimetatud põhimõtteid:

  1. arvestame iga lapse individuaalsusega ja tema arengupotentsiaaliga;

  2. hoiame ja edendame lapse tervist, rahuldame tema liikumisvajadusi;

  3. toetame lapse loovust;

  4. õpetame mängides/ lõimides tegevusi;

  5. väärtustame demokraatlike ja humaanseid suhteid;

  6. loome erivajadusega lapsele soodsa kasvukeskkonna;

  7. rakendame üldõpetuslikku tööviisi, kasutame Montessori metoodikat, avastus- ja draamaõpet;

  8. loome usaldusliku koostöö lapsevanemaga;

  9. väärtustame oma rahva traditsioone ja arvestame teiste kultuuride eripäraga.

 

 

IV ÕPPE- JA KASVATUSETEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

 

VALDKONNAD

 

  1. Mina ja keskkond

 

Valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

  1. mõistab ja tunneb ümbritsevat maailma terviklikult;

  2. saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

  3. väärtustab nii eesti kui ka teise rahvuse kultuuritraditsioone;

  4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;

  5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

  6. märkab nähtusi ja muutusi looduses;

  7. tunneb rõõmu loodusest ja väljasviibimisest

 

Valdkonna sisu on:

  1. sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised rahvad Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid, tervise väärtustamine, tervislik toitumine, ohuallikad ning uhutu käitumine;

  2. tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad, jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus;

  3. looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond ja selle mõjud tervisele, inimese mõju loodusele.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3-6 aastane laps:

  1. oskab öelda oma nime, soo ja vanuse või näitab seda sõrmedel;

  2. nimetab ja kirjeldab oma perekonna liikmeid;

  3. vastab küsimustele ja kirjeldab oma kodu ning pereliikmete koduseid tegemisi;

  4. nimetab rühmas olevaid esemeid ning ütleb küsimise korral rühmakaaslaste nimed;

  5. oskab nimetada vanemate ameteid ja matkib lihtsamaid töövõtteid;

  6. loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid;

  7. kirjeldab tähtpäevi peres ja tuntumaid rahvakombeid;

  8. teab üldtuntud viisakusreegleid;

  9. oskab sõpra lohutada ja abistada ning leppida;

  10. kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet;

  11. nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev;

  12. oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust ning teab kuidas hoolitseda oma hügieeni eest;

  13. nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek; mängimine ohtlikes kohtades, nt. tänaval, liivakarjääris, ehitistel; ujumine täiskasvanu järelvalveta; rattasõit kiivrita);

  14. oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad;

  15. teab erinevaid putukaid, nende elupaiku: mesilane ja mesilastaru, sipelgas ja sipelgapesa;

  16. oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid, lilli, puu- ja köögivilju;

  17. eristab ning nimetab päeva ja ööd;

  18. nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid;

  19. teab, kuidas hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses;

  20. teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku;

  21. teab, kuidas sõiduteed ületada;

  22. teab turvavöö ja turvatooli vajalikkusest sõidukis;

  23. oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huve jms.;

  2. kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;

  3. nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

  4. nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

  5. mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

  6. oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

  7. julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui neis osalemine kahjustab teda ennast ja teisi või on ohtlik;

  8. kirjeldab, kuidas keskkond ja inimeste käitumine võivad mõjutada tervist;

  9. järgib isikliku hügieeni nõudeid, sh hammaste hoidmist ja hoolimist;

  10. suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

  11. kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi, seeni ja loomi;

  12. kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;

  13. selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimesele tähtsad;

  14. selgitab, ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

  15. mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

  16. kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jms.;

  17. teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

 

 

  1. Keel ja kõne

 

Valdkonna eesmärgid on, et laps:

1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;

2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise eeloskused

 

Valdkonna sisu on:

  1. keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

  2. suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

  3. lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus

 

Põhimõtted:

  1. kõnearendus meie lasteaias on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse esmalt keelevahendeid kasutama õppesituatsioonides ning seejärel suhtlemisel, teadmiste omandamisel ning oma tegevuste kavandamisel;

  2. lapse kõne arengut toetatakse kõigis tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis-ja muusikategevused ning igapäevatoimingud). Lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning ta saab ise kõnelda. Laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga. Oluliseks peame kõigi pedagoogide õiget ning raskusastmelt lastele arusaadavat kõnet;

  3. lapsi suunatakse meeleolukate luuletuste, kirjanduspalade ettelugemise, erinevate dramatiseeringute, ümberjutustuste jm. tegevuse kaudu mõistma ja hindama kirjandust. Laste huvisid suunava ja žanriliselt mitmekesise materjali valikuga ettelugemisel toetame lugemis-ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

  4. lugemise- ja kirjutamise eeloskusi harjutatakse nii õppetegevustes kui ka mängulistes situatsioonides, mis tagavad oskuste automatiseerumise.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3-6 aastane laps:

Suhtlemine

1) suhtlemisest esemetega tegutsemise ajal areneb välja suhtlemine väljaspool tegevussituatsiooni;

2) ei kõnele ainult antud hetkel nähaolevast vaid kasutab mälumaterjali. Hakkab erinevaid muljeid võrdlema ja üldistama;

3) suudab ennast eakaaslastele arusaadavaks teha;

4) püüab suhtlemisel jälgida oma hääletugevust;

5) üldjuhul kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid;

6) jutustab olupildi või pildiseeria järgi õpetaja suunavate küsimuste abil;

7) tekib huvi tekstide vastu, mis ei ole otseselt seotud tema kogemusega

 

 

 

Grammatika

1) kasutab oma kõnes erinevaid lihtlauseid, sh. koondlauseid. Analoogia põhjal

moodustab lihtsamaid põimlauseid;

2) kasutab õpetaja suunamisel nud- ja tud kesksõnu (nt. söödud- söönud);

3) kasutab oma kõnes levinumate omadussõnade võrdlusastmeid;

4) ühildab enamasti sõnu arvus ja käändes

 

Sõnavara

  1. kasutab kõnes levinumaid vastand sõnu (lühike-pikk, suur-väike);

  2. kasutab suunamisel mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt. julge, huvitav, hirmus);

  3. kasutab oma kõnes objektide osade/detailide nimetusi;

  4. kasutab kõnes mõningaid liitsõnu (lumekindad, kelgumägi) ja tuletisi (täpiline, laulja);

  5. kasutab ruumisuhete tähistamisel tagasõnu;

  6. kasutab iseseisvalt mõningaid aega väljendavaid nimisõnu: hommik, päev, õhtu, öö;

7) proovib suunamisel moodustada sõnu uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks

 

Hääldus

  1. automatiseerimisetapis võivad olla korrektsiooni vajanud häälikud (s, k, õ, ü, vm );

  2. hääldab õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (nt -nt, -lt, -mp jne)

 

Kirjalik kõne

  1. tunneb häälikute reast ära nõutud hääliku;

  2. tunneb ära hääliku lihtsa struktuuriga sõnas;

  3. kuulab aktiivselt ettelugemist. Püüab aimata ette toimuvaid sündmusi;

  4. kirjutab eeskuju järgi lihtsaid sõnu

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

Suhtlemine

  1. räägib endast ja oma perest;

  2. tekib arusaamine naljast;

  3. arutelu käigus jääb enamasti antud teema piiresse;

  4. rollimängus suudab muuta intonatsiooni ja hääletugevust;

  5. annab edasi kuuldud teksti sündmuste järgnevust. Suunavate küsimuste abil oskab põhjendada toimunut ning tegelaste käitumist;

  6. suunamisel kasutab pildi või kogemuse põhjal jutustades seotud lausungeid;

  7. seob lausungeid peamiselt sõnadega ja siis, siis, ja;

  8. püüab olenevalt kaassuhtlejast valida intonatsiooni ja sõnu;

  9. suudab oma kõnega suunata kaaslaste tegevust ja anda sellele hinnanguid;

  10. mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega

 

Grammatika

  1. kasutab oma kõnes lihtsamaid põimlauseid;

  2. kasutab oma kõnes -nud ja -tud kesksõnu (söödud-söönud);

  3. kasutab oma kõnes saava ja rajava käände vorme (saab politseinikuks, jookseb toolini);

  4. oskab märgata teiste inimeste kõnes grammatikavigu ning neid parandada;

  5. kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur, suurem, kõige suurem);

  6. suunamisel kasutab umbisikulist kõneviisi (loetakse, pesti);

  7. omandab laadivahelduslike sõnade õiget kasutusviisi;

  8. omandab osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante;

  9. moodustab eeskuju järgi põhjust (…, sest ….), tingimust (kui .., siis) ja eesmärki (…, et …). väljendavaid põimlauseid

 

Sõnavara

  1. kasutab oma kõnes suunamisel mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt jookseb, lippab, sibab);

  2. saab aru samatüveliste sõnade tähenduste erinevustest (joonistaja, joonistus, jooneline);

  3. oskab ühe õpitud kategooria piires nimetada vähemalt kaks sõna (nt. koduloomad: lehm, lammas);

  4. kasutab suunamisel aja-ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (nt. vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast)

 

Hääldamine

  1. hääldab suunamisel õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (nt taburet, banaan, diivan);

  2. hääldab õigesti kõiki häälikuühendeid 1-2 silbilistes tuttava tähendusega sõnades

 

Kirjalik kõne

  1. häälib häälikuühendita 1-2 silbilisi sõnu. Õpib häälimisoskust kasutama ladumisel ja sõnade kirjutamisel;

  2. määrab hääliku asukoha häälikuühendita sõnas;

  3. kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes 2-3 sõnast koosnevaid ridu. Parandab vales vältes hääldatud sõna, nimetab valesti hääldatud hääliku;

  4. loeb 1-2 silbilisi lihtsa struktuuriga sõnu;

  5. eristab lauses sõnu

 

 

    1. Matemaatika

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

  1. rühmitab esemeid ühe- kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

  2. järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal;

  3. tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi;

  4. mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

  5. mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

  6. suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;

  7. näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

 

Matemaatika sisu on:

  1. hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;

  2. suurused ja mõõtmine;

  3. geomeetrilised kujundid

 

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:

  1. innustatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama ja kujundama ning selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemetes erinevusi ning oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

  2. harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ning kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

  3. seostatakse mänge, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, ergutades sealjuures last kasvatama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemise-, haistmis- ning kompimisaistingut;

  4. suunatakse last ümbritsevat matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

  5. toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ja erinevate tunnuste ning omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3-6 aastane laps:

  1. leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks;

  2. loendab asju viie piires ning vastab küsimusele mitu on?

  3. otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka;

  4. rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel;

  5. võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui, vähem kui;

  6. tutvub arvudega ja numbrimärkidega 12ni;

  7. võrdleb (järjestab) 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse, kõrguse, raskuse ja paksuse järgi ning kasutab vastavaid mõisteid;

  8. kompimise- veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh ringi, ruutu;

  9. eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab esemeid rühmatoast, õuest ja tänavalt;

  10. näeb ja oskab kirjeldada ruudu ja ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida sarnaseid kujundeid ümbritsevast;

  11. koostab lihtsamaid mustreid, laob kujunditest pilte;

  12. rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse vm järgi;

  13. eristab ööd ja päeva;

  14. teab ööpäeva osi: hommik – päev - õhtu, öö ning mõisteid eile – täna – homme;

  15. eristab aastaaegu ning oskab nimetada mõnda iseloomulikku tunnust;

  16. eristab mõisteid kiiresti- aeglaselt, varsti, kohe;

  17. orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub üleval- all, kõrval, ees- taga;

  18. määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal- all, ees- taga ( minu ees, minu taga);

  19. määrab eseme asukohta teiste esemete suhtes: all- peal, kohal, keskel, äärel

 

 

 

Õppe- ja kasvatusetegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. määrab esemete hulga ühise tunnuse ning jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

  2. võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;

  3. teeb 12 piires loendamise teel kindlaks asemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ning tunneb numbrimärke ja oskab neid kirjutada;

  4. liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke +, -, =

  5. järjestab kuni viit eset suuruse järgi (suurus, pikkus, kõrgus jm);

  6. rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuste järgi;

  7. kirjeldab enda asukohta ümbritsevate suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

  8. määrab vasakut ja paremat poolt;

  9. oskab öelda kellaaega täistundides;

  10. nimetab nädalapäevi ja aastaaegu;

  11. mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõtevahendiga (pulk, nöör vms);

  12. eristab kasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ning teab kuidas ja kus neid ühikuid kasutatakse;

  13. leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ruudu, ristküliku, kera ja kuubi ning kirjeldab neid kujundeid

 

 

 

4. Kunst

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  1. tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

  2. kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

  3. vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid;

  4. kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;

  5. kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

  6. vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut

 

Valdkonna sisu on:

  1. kujutamine ja väljendamine: mõtete ja tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

  2. kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;

  3. tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

  4. kunstiteoste vaatlemine

 

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:

  1. antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada oma maailmanägemist;

  2. suunatakse last jälgima kaaslasi päeva jooksul vabas või konkreetses tegevuses, vaatlema ümbritsevat looduses ja tehiskeskkonnas, väljasõidul ettevõtetesse või farmidesse ning kasutama saadud tähelepanekuid voolides, joonistades, maalides ja meisterdades;

  3. kasutama teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist;

  4. arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmisteks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ning loovalt kombineerida;

  5. julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapsi kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks tema isikupärane väljendusviis;

  6. korraldatakse kunstitegevusi ka õues ning kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule kui ka liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;

  7. innustatakse last tehtut analüüsima ja arutlema, miks kujutas ta esemeid, nähtusi just sellisel viisil, mis materjale ja tehnikaid ta kasutas ning kuidas tööga rahule jäi;

  8. kujundatakse kaaslaste töödesse tolerantne suhtumine ning positiivne hinnang

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3-6 aastane laps:

Kujutamine ja väljendamine:

  1. tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemises;

  2. leiab kritselduste hulgast nime(tuse) andmist või loo jutustamist väärivaid kujundeid;

  3. leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, punase ja rohelise värvi;

  4. kujutab natuurist inspireeritud asju, objekte;

  5. jutustab oma piltides nii tuttavatest asjadest ja kogetud sündmustest kui ka oma fantaasiatest;

  6. valib mõtte teostamiseks sobivaimana tunduvad vahendid;

  7. võrdleb heledamaid ja tumedamaid värvitoone ning tunneb sinist, kollast, punast, rohelist, valget, musta, pruuni ja roosat

Kujundamine:

  1. kaunistab (täppidega, joontega) ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid (nt lillepotti, paberit, taskurätti, papptaldrikut, palli, sokki, plastiliinist plaati, kivi jne);

  2. koostab elementidest lihtsa kordusskeemiga mustririba eseme äärise kaunistamiseks (tass, taskurätt jne);

  3. kujundab õpetajaga koos tähtpäevakaardi sündmuse meeleoluga sobivate motiividega;

  4. valib kaunistusmotiivi ja kannab juhendamisel šablooni või templi abil selle omavalmistatud kohale esemel ( kruusil, taldrikul, pluusil jne)

Voolimine:

  1. õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjale;

  2. teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid;

  3. õõnestab ümarvorme süvendit pöidlaga vajutades;

  4. muudab voolimismaterjalide kuju neid pigistades ja venitades;

  5. nii ümar- kui ka piklikke vorme töödeldes loob soovituid esemeid;

  6. ühendab voolitud detaile omavahel

Joonistamine:

  1. tekitab iseseisvalt jämedate joonistusmaterjalidega ( rasvakriitide, pehmete, pliiatsitega jne)erinevaid jälgi ( täppe ning vertikaalseid, horisontaalseid, sirgeid, lainelisi, katkendlikke ja spiraalseid jooni ), püsides paberi piirides;

  2. jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega, mis täienevad ja muutuvad keerukamaks;

  3. joonistab ning värvib pindu värvi- ja viltpliiatsiga, kriitide ja söega, muutes joonte tihedust

Maalimine:

  1. tõmbab pintsliga erineva suurusega jooni, teeb täppe ning katab pindu;

  2. trükib näpuvärvidega sõrmedega ja kogu käega;

  3. vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga;

  4. võtab pintslile vajaduse korral lisaks värvi ja katab pindu;

  5. teeb objektidele väiksemaid detaile pintslivajutuste ja –tõmmetega

Meisterdamine:

  1. kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ning rebib paberist tükke;

  2. katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid objekte ja liimib kujundeid;

  3. rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest;

  4. lükib paelale, traadile vms auguga esemeid;

  5. valib meelepäraseid meisterdamisvahendeid (looduslikku ja tehismaterjali, paberit jms) ning neid omavahel ühendades või materjale kombineerides loob oma töö

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist:

  1. vaatleb pilte, näidistöid ja raamatuillustratsioone ning vastab küsimustele;

  2. näitab teistele oma tööd kui kunstiteost ja räägib sellest;

  3. jutustab küsimuste toel, mida ta oma töödes kujutanud, ning nimetab, mis materjale ta on oma töös kasutanud;

  4. suhtub heasoovlikult kaaslaste töödesse

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. leiab ümbritsevat vaadeldes erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;

  2. väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ning fantaasiaid;

  3. kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

  4. kujutab objekte neile iseloomulike tunnuste kaudu;

  5. keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

  6. loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades;

  7. koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;

  8. kirjeldab kunstiteost, nende värve ja meeleolu

 

 

Lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastaselt

Kujutamine ja väljendamine:

  1. kasutab loovalt geomeetrilisi kujundeid ja nende kominatsioone keerukamate objektide ülesehitamiseks;

  2. püsib töös valitud teemas seda isikupäraselt tõlgendades;

  3. jutustab temaatilistes töödes tegelaste tegevusest, omavahelistest suhetest ning tegevusajast ja –kohast;

  4. tunneb ümbritsevas esinevaid värve ja nimetab mõningaid värvitoone (hallikas, taevasinine jne)

Kujundamine:

  1. märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata;

  2. kujundab kaunistusmotiivi või mustri, arvestades kaunistatavat eset;

  3. selgitab omavalmistatud (voolitud, volditud, meisterdatud) esemete otstarvet ja nimetab koha, kuhu see sobib;

  4. aitab kujundada tähtpäevadega seotud peolauda ja ruumi

Voolimine:

  1. kasutab iseseisvalt tuttavaid voolimismaterjale;

  2. valmistab õpetajaga koos uusi voolimissegusid

Joonistamine:

  1. kasutab joonistusvahendeid liigse surveta;

  2. kasutab soovi korral koos erinevaid joonistusvahendeid;

  3. sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, peeni ja jämedaid jooni

Maalimine:

  1. segab värve uute toonide saamiseks;

  2. kasutab töös eri jämedusega pintsleid;

  3. väldib värvide määrdumist;

  4. kasutab töös pintslit erinevalt (pintsli otsa ja külge)

Meisterdamine:

  1. kujundab või täiendab oma tööd, kleepides sellele erinevast materjalist tükke, objekte jne.

  2. valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust matkides

Kunsti vaatlemine, vestlused kunstist:

  1. matkib teoseid või ümbruses leiduvaid objekte vaadeldes ning kirjeldades detaile ja värve ning tajub meeleolu;

  2. fantaseerib ja jutustab teose juurde lihtsa loo: mis juhtub pärast;

  3. kasutab raamatuillustratsioone, fotosid ja kunstiteoseid (sh skulptuure) oma töö lähtealusena, luues oma vaba ja isikupärase variandi

 

 

  1. Muusika

 

Eesmärgiks on, et laps:

  1. tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

  2. suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

  3. suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, lihtsa tantsu ja rütmipillimängu kaudu;

  4. suudab musitseerida väiksemas rühmas

 

Valdkonna sisu on:

  1. laulmine;

  2. muusika kuulamine;

  3. muusikalis-rütmiline liikumine;

  4. rütmipillimäng

 

Muusikategevuse kavandamisel ja korraldamisel:

  1. on esikohal lapse emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

  2. kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;

  3. arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

  4. kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;

  5. seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, rütmipillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja lihtsad tantsud;

  6. muusikapalade valikul (muusika kuulamine, laulmine, rütmipillimäng, tantsud, mängud) arvestatakse laste huvidega, ea- ja jõukohasusega.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3-6 aastane laps:

  1. laulab rühmaga samas tempos;

  2. laulab peast teistega ja üksi mõnda lihtsamat õpitut laste- või rahvalaulu;

  3. väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu (loov liikumine);

  4. esitab õpetaja seatud tantse, kasutades lihtsamaid tantsuelemente – põlvetõstejooks, liikumine hanereas või ringis;

  5. kuulab laulu ja muusikapala vaikselt lõpuni;

  6. väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid liigutuste ja liikumisega;

  7. tunneb kuulmise järgi ära lihtsamaid õpitud laule;

  8. tunneb tämbri järgi õpitut 2-3 rütmipilli;

  9. mängib rütmipille (kastanjett, kelluke, kõlakarp, kuljused, kõlapulgad, triangel, marakas, gonza jt) muusika kuulamise ja tantsu saateks

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

  1. laulab loomuliku häälega;

  2. laulab eakohaseid laste- ja rahvalaule väikeses rühmas või ka üksi;

  3. teab mõisteid: hällilaul, rahvalaul, hümn, dirigent, marss, tants;

  4. suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ja lihtsamalt iseloomustada;

  5. eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;

  6. eristab tämbri ja kõla järgi 2-3 kuuldud pilli (nt klaver, viiul, flööt, kannel, lõõts);

  7. mängib mitmesugustel rütmipillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;

  8. mängib rütmipillidel pilliansamblis;

  9. liigub vastavalt muusika meeleolule, kasutades hüpaksammu, galoppi;

  10. kuulatud muusikat iseloomustades kasutab eakohast lihtsamat sõnavara

 

 

  1. Liikumine

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  1. tunneb liikumisest rõõmu;

  2. suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

  3. tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

  4. järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid

 

Valdkonna sisu on:

  1. liikumisalased üldteadmised;

  2. põhiliikumised;

  3. liikumismängud;

  4. ravivõimlemine;

  5. rütmiliikumised;

  6. looduses liikumised;

  7. aktiivne puhkus

 

Liikumisalased üldteadmised:

  1. ohutus;

  2. enesekontroll;

  3. hügieen;

  4. sõnaliste seletuste kuulamine ja täitmine;

  5. tervis

Põhiliikumised:

  1. kõnd;

  2. jooks;

  3. hüpped, hüplemine;

  4. roomamine, ronimine;

  5. visked, püüdmine;

  6. tasakaaluharjutused;

7) liikumismängud

Ravivõimlemine:

  1. hingamisharjutused;

  2. rühiharjutused;

  3. loovharjutused(matkimisharjutused);

  4. lõdvestavad harjutused

 

Looduses liikumine:

  1. matkamine;

  2. maastikumängud;

  3. vee-, lume-, jäämängud

Aktiivne puhkus:

  1. spordipäevad;

  2. tervisepäevad;

  3. perespordipäevad

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3 – 6 aastane laps:

  1. valib õpetaja korraldusel teiste riiete hulgast võimlemisriided

  2. sooritab harjutusi aktiivselt ja entusiastlikult.

  3. hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis, ringis, viirus.

  4. arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses.

  5. õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise.

  6. teeb koordinatsiooni, tasakaalu, painduvus ja osavust arendavaid harjutusi.

  7. kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes.

  8. sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi.

  9. teeb harjutusi väikevahenditega.

  10. kelgutab mäest alla.

  11. veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast.

  12. kasutab spordi- ja mänguväljaku vahendeid sihipäraselt.

  13. jäljendab liikumisega erinevaid rütme.

  14. sooritab rännakuid, püsides kolonnis ja orienteerub koos õpetajaga.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 -7 aastane laps:

  1. keskendub sihipärasele kehalisele tegevusele

  2. peab liikudes ja mängides kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid.

  3. sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritus ja rütmilised

  4. teeb painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arenevaid harjutusi.

  5. säilitab tasakaalu paigal olles ja liikudes.

  6. kasutab harjutusi tehes mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt.

  7. matkib harjutusi tehes täiskasvanut.

  8. liigub enda tekitatud rütmi järgi ühtlase ja vahelduva tempoga.

  9. kasutab liikumisel erinevaid vahendeid( rõngad, kepid, lindid, pallid jne. )

  10. mängib sportlike elementidega mänge ( jalgpall, korvpall jne.)

  11. kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

 

V ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 

Õppe- ja kasvatustöö toimub 1. septembrist kuni 31. augustini ning selle korralduse aluseks on lasteaia õppekava, millest kinnipidamine on kohustuslik kogu pedagoogilisele personalile.

Suvekuudel korratakse omandatud teadmisi, võimalikult palju viibitakse õues ning saadakse loodusest inspiratsiooni erinevate tegevuste läbiviimisel.

 

Igal õppeaastal koostatakse lasteaia tegevuskava ning rühmade tegevuskavad, mis toetuvad lasteaia õppekavale ja arengukavale. Arengukava koostatakse kolmeks aastaks.

Õppe- ja kasvatustööd kavandatakse rühmades kuu lõikes, mille viimane nädal on õpitu kordamise nädal. Õppeaasta jooksul on rühmades mängunädalad, mis langevad kokku koolivaheaegadega. Iga õppeaasta alguses lepitakse pedagoogilises nõukogus kokku mängunädalate ajad ning need kinnitab käskkirjaga direktor. Rühmade kuukavad planeeritakse arvestades järgnevaid valdkondi: mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika. Logopeed ja eripedagoog planeerivad keele ja kõne valdkonna ning annavad rühmade pedagoogidele soovitusi keelekasutuse osas. Logopeedi/eripedagoogi ja rühmaõpetajate koostööna õpetatakse lastele mõned lihtsad näidendid, mis toetavad erivajadusega lapse suhtlemisoskuste ja eetiliste käitumisnormide kujunemist. Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine on paindlik ja võimaldab pedagoogidel teha vajadusel muudatusi. Õppe- ja kasvatustegevused seostatakse eelkõige kodukoha looduse ja inimestega ning õpitavaga püütakse tutvuda loomulikus keskkonnas.

 

Arvestus kogu õppe- ja kasvatustöö kohta fikseeritakse rühmapäevikutes, mida täidavad rühmaõpetajad igal tööpäeval ning muusikaõpetaja ja vanema rühma logopeed/eripedagoog (algõpetus) nädala lõpus. Logopeed/eripedagoog koostavad tabelid lapse individuaalse kõne- ja muu arengu kohta, mida nad täidavad elektrooniliselt. Logopeed/eripedagoog planeerivad igale lapsele keele ja kõne osas individuaaltöö nädalate kaupa kirjalikult, mida nad täidavad elektrooniliselt ja prindivad välja või salvestavad mälupulgale õppeaasta lõpus.

 

Õppe- ja kasvatustöö rühmades toimub gruppides: lapsed jaotatakse 2-3 tasemegruppi vastavalt nende võimetele ja vanusele. Nii tagatakse lastele jõukohane teadmiste omandamise viis, sobiv tempo ning eduelamus. Kogu rühmaga viibitakse muusika tegevustes, kus on abiks 2-3 täiskasvanut. Raske füüsilise puudega või muu raske arenguhäirega lapsele võib olla kinnitatud tugiisik või neid kohustusi täidavad pedagoogi assistendid.

Vajadusel koostatakse mõnedele lastele individuaalsed arenduskavad. Nende koostamise üle otsustatakse rühmas õppeaasta alguses ning sellest teavitatakse lapsevanemat. Kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendamisest ning arengukeskkonna sobilikkusest tehakse üks kord õppeaastas.

Õppetegevusi viiakse läbi lähtudes üldõpetusest, Montessori pedagoogikast, lõimitult, avastades, mängides ja dramatiseerides. Tegevusi viivad erinevate gruppidega samaaegselt läbi rühma õpetaja, logopeed/eripedagoog ja pedagoogi assistent, kuid tegevused ei pea erinevatel gruppidel kattuma. Laste tegevuste läbiviimisel vaheldub liikumine rahuliku tegevusega ja mänguga. Lisaks toimuvad kõigil lastel hommikuti või õhtuti individuaaltegevused logopeedi/eripedagoogi juures.

Õhtupoolikuti on rohkem vaba mänguaega ning pedagoogi assistentidel on võimalus tegeleda lastega individuaalselt. Lapsed saavad omal soovil joonistada, voolida, meisterdada või mängida.

Liikumisõpetus toimub kooliminevate laste grupil Rapla Spordihoones. Nooremad lapsed võimlevad lasteaia ruumides, kuid õppeaasta teisel poolel võib neid harjutada samuti spordihoone suuremate ruumidega. Vanema rühma lapsed käivad üks kord nädalas ujumas lasteaias Kelluke, kus tegevust viib läbi ujumistreener.

Õues viibivad lapsed ühel territooriumil, kus rühmaõpetajad ja pedagoogi assistendid võivad korraldada mänge, vaatlusi, pidusid. Lastele korraldatakse kahe rühmaga ühiseid üritusi, kuhu on vahel kaasatud ka lapsevanemad. Nii õpivad lapsed tundma varakult teise rühma lapsi. Ühiselt kahe rühmaga käiakse ka jalutuskäikudel, kuhu kaasatakse vajadusel logopeed/eripedagoog(emakeele arendamise eesmärgil).

Lasteaia personal etendab lastele õppeaasta jooksul mõned lastenäidendid, mis toetavad eetiliste normide kinnistumist.

Rühmaüritusi lapsevanemate osavõtul on õppeaasta jooksul kuni neli korda. Lisaks toimuvad vanema rühma lastega tulenevalt kuukava teemast väljasõidud loodusesse, muuseumi vm. Väljasõitudel osalevad võimalusel ka lapsevanemad. Osaletakse Rapla valla lasteaedade ühisüritustel ning ollakse valmis neid ka ise korraldama.

Tervise edendamise osas viiakse õppeaasta jooksul läbi tervise- ja liikluskasvatust, propageeritakse tervislikke eluviise ja ohutut käitumist nii lastele kui lapsevanematele.

 

Laste kasvukeskkonna parandamise eesmärgil viiakse aegajalt läbi lasteaia riskianalüüs ning selle tulemusena planeeritakse ruumide ja mänguväljaku renoveerimine.

 

Meditsiinilise teenindamise osas saavad kõik lapsed õppeaasta alguses ortopeedilise läbivaatuse, mille tulemusena fikseeritakse massaaži ja ortopeediliste jalatsite vajadused. Läbivaatuse tulemustest teavitatakse lapsevanemaid. Vajadusel on lastel võimalus saada lasteaias tasuta massaaži õppeaasta jooksul vähemalt 10 korda.

Laste rehabilitatsiooni toetamiseks kasutatakse liikumistegevuste üldosas kehatunnetusharjutusi ning iga õppeaasta alguses selgitatakse välja tegevusteraapiat vajavad lapsed.

Päevakava koostamisel arvestatakse erivajadusega lapse nõrgema tervisega. Uneaega on võimaldatakse kõigile lastele vähemalt 1,5 tundi päevas. Menüüd on lastepärased, tervislikud ja tasakaalustatud.

 

Lasteaia järjekorda pannakse lapsi logopeedi/eripedagoogi, eriarstide, perearstide, sotsiaaltöötajate või tavalasteaedade pedagoogide soovitusel. Järjekorrasolijatele tutvustatakse lasteaeda individuaalselt ning võimalusel tehakse seda juba lasteaeda tulekule eelneval õppeaastal.

Lasteaia õppekavasse võivad lapsevanemad või hoolekogu liikmed teha ettepanekuid, mis fikseeritakse kas rühma koosoleku või hoolekogu koosoleku protokollis.

 

 

 

VI LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE, HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

 

Lasteaias on igal lapsel võimalus areneda temale parajas tempos, mis tagatakse grupiviisilise või individuaalse õppe- ja kasvatustööga. Lapse saabudes rühma, saab lapsevanem teada, et igale lapsele on avatud arengumapp, mis sisaldab lapse arengu vaatlemise tulemusi, lapse silmaringi ja arengut kajastavaid joonistusi, kõne arengut puudutavaid materjale. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutusi ning tunnustades lapse toimetulekut ja positiivseid hoiakuid. Õppeaasta alguses jälgitakse ühe kuu jooksul last rühmas. Logopeed/eripedagoog tutvuvad lapse individuaalkaardiga, rehabilitatsiooniplaaniga ning nemad edastavad suuliselt vajalikku informatsiooni rühmaõpetajatele. Lapsega proovitakse läbi viia erinevaid tegevusi, et välja selgitada tema võimed. Uutele tulijatele täidetakse oktoobri alguses arengutabelid (M.Veisson, K.Nugin) või avatakse individuaalse arengu jälgimise kaart. Septembri lõpus otsustatakse, kas laps osaleb tegevustes tema arengule vastavas grupis või on vaja koostada individuaalne arenduskava (IAK), millest teavitatakse ka lapsevanemat. Individuaalsele arenduskavale annab lapsevanem oma kirjaliku nõusoleku, mida tõendab allkirjaga. Individuaalne arenduskava võib olla põhivaldkondade kaupa või õppetegevuse valdkondade ja üldoskustena. Individuaalse arenduskava kohta teevad ettepaneku logopeed/eripedagoog koostöös rühmaõpetajatega ning selle kinnitab direktor käskkirjaga.

Kõikidest lapse arengut puudutavatest tegevustest räägitakse lapsevanematega individuaalselt arenguvestluse käigus, mis toimub õppeaasta jooksul ühel, erandjuhul kahel korral. Direktoril on võimalus lapsevanem suunata konsultatsioonile ja lapse arengu täiendavale hindamisele Rapla Psühholoogiateenistusse (kasutatakse J.Strebeleva metoodikat ja Kaufmani vaimsete võimete testi) või vajadusel läbi perearstide täiendavatele eriarstide uuringutele.

Õppeaasta lõpus täidavad rühmaõpetajad koostöös logopeediga iga 3-6-aastase lapse kohta arengu hindamise tabeli või individuaalse arengu jälgimise kaardi, mille tulemused edastatakse lapsevanemale individuaalselt.

6-7-aastasele lapsele täidetakse koolivalmiduse kaart, mille allkirjastavad rühmaõpetaja, logopeed/eripedagoog ja direktor. Kui laps on kooliminejate nimekirjas, siis teavitab viimase õppeaasta alguses logopeed/eripedagoog lapsevanemat koolipikenduse saamise võimalusest. Õppeaasta teisel poolel, kuid mitte hiljem kui märtsis informeerib vanema rühma logopeed/eripedagoog pedagoogilist nõukogu laste kohta, kes vajavad koolipikendust. Kui laps ei saavuta viimasel õppeaastal koolivalmidust või vajab muud õppekava, on lapsevanemal õigus pöörduda Rajaleidja keskusesse Nõustamiskomisjoni poole. Rühmaõpetajad ja logopeed/eripedagoog koostavad lapse arengukirjelduse. Nõustamiskomisjoni otsus edastatakse lasteaiale ühe kuu jooksul. Uuel õppeaastal teevad logopeed/eripedagoog ja rühmaõpetajad otsuse koolipikenduse saanud lapse kohta, kas edaspidine õppetegevus toimub grupis või individuaalselt ja vajadusel koostatakse põhivaldkondade kohta individuaalne arenduskava. Koolivalmiduskaart edastatakse lapsevanemale vastavalt kehtivale HTM määrusele.

Koolisaatmise peol antakse lapsevanematele lapse arengumapp ja lõputunnistus.

Iga õppeaasta lõpus antakse lapsevanemale koju lapse käeliste tegevuste mapp, mille töid on lapsevanemal võimalus jälgida avalikult kogu õppeperioodi jooksul.

 

 

 

VII ERIVAJADUSEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

 

Meie lasteaias on lähtuvalt lapse erivajadusest loodud temale täiendavad arendamise võimalused:

  1. logopeediline ja eripedagoogiline abi grupitööna ja individuaalselt;

  2. õppimine lapse tasemele vastavas grupis;

  3. õigus individuaalsele arenduskavale;

  4. lapsevanemate nõustamine eripedagoogilistes küsimustes rühmaõpetajate, logopeedi, eripedagoogi, direktori poolt;

  5. lapsevanemate konsultatsioonid Rapla Psühholoogiateenistuses või Rajaleidja keskuses lapse arengu hindamise osas;

  6. lapsevanemate suunamine eriarstiabi ja täiendavate uuringute saamiseks läbi perearstide või lasteaia direktori nõustamise;

  7. vajadusel massaaž vähemalt 10 korda õppeaasta jooksul;

  8. vajadusel tegevusteraapia individuaalsed seansid;

  9. kehatunnetusharjutused liikumistegevuste osana ja ujumine l/a Kelluke basseinis vanema rühma lastele treeneri juhendamisel;

  10. lapsevanemate teavitamine viimase õppeaasta alguses logopeedi poolt koolipikenduse saamise võimalustest;

  11. koolipikenduse saanud lapse arendamine vastavalt tema arengule grupis või individuaalselt;

  12. raskema arenguhäirega lapsele tugiisiku võimalus.

 

 

 

 

 

VIII LAPSEVANEMAGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

 

Enne lapse paigutamist lasteaeda on igal lapsevanemal võimalus tutvuda lasteaia ruumidega ja õppe-, kasvatustöö põhimõtetega, mida korraldab lasteaia direktor.

Kõigil lapsevanematel on lapse esmakordsel tulekul lasteaeda õigus külastada seda koos lapsega nii kaua, kui seda vajab lapse kohanemisperiood, kuid mitte kauem kui kaks nädalat.

Esimesel rühmakoosolekul teavitatakse lapsevanemaid, kuidas on korraldatud õppe- ja kasvatustöö, milline on päevakava, millised on antud rühma kokkulepped. Igale lapsevanemale räägitakse eraldi, kas lapsega hakatakse tegelema grupiviisiliselt ja/või individuaalselt, kuidas lapsi uuritakse ja millised on tugiteenused. Peale lapse arengu uurimise ja vaatlemise perioodi septembris, toimub iga lapse vanema(te)ga arenguvestlus, kus tutvustatakse lapse arengumappi ja lepitakse kokku edaspidine koostöö. Arenguvestlust viib läbi rühmaõpetaja ja/või logopeed/eripedagoog. Vajadusel tehakse ettepanek pöörduda konsultatsiooni saamiseks direktori poole, kes tutvustab, kuidas korraldada lapsele täiendav arengu uurimine või psühholoogiline testimine (Rapla Psühholoogiateenistuses, Rajaleidja keskuses või mujal). Edaspidi toimub tihe koostöö igapäevaste vestluste kaudu rühmas ning lapsevanemal on õigus saada mistahes informatsiooni oma lapse arengu kohta.

Iga lapsevanem võib eelneval kokkuleppel tulla vaatama oma lapse arendustegevust logopeedi/eripedagoogi juures. Noorema rühma logopeed/eripedagoog otsustab õppeaasta alguses, millistele lapsevanematele antakse koduseid individuaalülesandeid kõne harjutamise osas. Vanema rühma logopeed/eripedagoog annab õppeaasta II poolaastal koooliminevatele lastele nädalavahetuseks lihtsaid ülesandeid, mida tuleb täita koos lapsevanemaga. Tagasiside toimub individuaalselt.

Rühmade kuukavades on planeeritud vastavalt õpitavale teemale ülesanded lapsevanematele, mis võivad olla lapse täiendava arendamise osas (nt. loodusnähtuste vaatlemine) või vajaliku materjali hankimise osas (nt. korjatud loodusest) vm.

Lapsevanemad osalevad laste ühisüritustel, mis on planeeritud lasteaia ja rühmade tegevuskavas. Üritused võivad olla nii lasteaias kui väljasõitudena kaugemale.

Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul korraldatakse lapsevanematele loeng lapse arendamisest, kasvatamisest, tervishoiust või pannakse koolitusena vastav artikkel kodulehele.

Tagasiside saamiseks lapsevanemalt õppekasvatustöö kvaliteedi, pedagoogide ja kasvukeskkonna kohta korraldatakse lasteaias üks kord õppeaasta jooksul rahuloluküsitlus. Tulemused fikseeritakse kirjalikult ning arvestatakse parendamist vajavaid valdkondi järgneva perioodi kavandamisel: arengukavatöös, lasteaia tegevuskavas, rühmade tegevuskavades.

 

 

IX KOOLIMINEVA LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED ÕPPEPERIOODI LÕPUKS

 

  1. Mänguoskused

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe-ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kooliminev laps:

  1. tunneb mängust rõõmu ning on suuteline sellele keskenduma;

  2. rakendab mängus loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

  3. algatab erinevaid mänge ja arendab nende sisu;

  4. täidab mängus erinevaid rolle;

  5. järgib mängureegleid ning selgitab neid teistele;

  6. suudab mängu käigus lahendada probleeme ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

  7. tunneb rõõmu võidust ja talub kaotusi;

  8. kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

 

  1. Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu,

mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi

ning uurida ja katsetada. Õpioskused arenevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kooliminev laps:

  1. saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;

  2. mõtleb nii kaemuslik- kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

  3. tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

  4. kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ning viib neid lõpuni;

  5. tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhise järgi;

  6. suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada, katsetada;

  7. on suuteline meeldejätmiseks kordama õpitud materjali.

 

  1. Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe-ja kasvatustegevuse tulemusel kooliminev laps:

  1. püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

  2. huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

  3. hoolib teistest, osutab abi ja küsib seda ka ise;

  4. osaleb rühma reeglite kujundamisel;

  5. oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

  6. loob sõprussuhteid;

  7. saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

  8. teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

  9. mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

  10. järgib üldtunnustatud käitumisnorme ja kokkulepitud reegleid;

  11. selgitab oma seisukohti.

 

  1. Enesekohased oskused

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada oma teadmisi ja oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

Õppe-ja kasvatustegevuse tulemusel kooliminev laps:

  1. suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;

  2. kirjeldab oma häid omadusi ja oskusi;

  3. oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;

  4. algatab mänge ja tegevusi;

  5. tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

  6. teab, mis on tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

  7. saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

  8. kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

 

 

 

X ÕPPEKAVA UUENDAMISE KORD

 

  1. Õppekava muudetakse:

  1. pedagoogilise nõukogu ettepanekul;

  2. hoolekogu ettepanekul;

  3. valla haridusnõuniku ettepanekul;

  4. lasteaia välishindamise tulemusena või vastavalt HTM määruste muudatustele.

    1. Õppekava muudatused kinnitab lasteaia direktor käskkirjaga.